Uuest aastast suureneb elatise maksmine ühe lapse kohta 22 eurot

Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.

Elatisvõlglasi on Eestis ligikaudu 9000. OÜ HUGO on 2019 aastal abistanud juriidilise nõuga pea 10 000 inimest, neist 4000 on vajanud juristi abi just perekonnaõiguse teemadel, enamjaolt on tegemist olnud elatise nõuetega.

HUGO.legali juristi Angela Jürgensoni sõnul avastavad tõenäoliselt paljud elatisvõlglased uuel aastal enda üllatuseks, et tema pangaarvelt on kinni peetud senisest 22 eurot enam. “Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Seega, kui lapsevanem pöördus 2019. aastal lapsele elatise väljamõistmiseks kohtu poole, polnud tal vaja tõendada lapse vältimatuid kulusid 540 euro ulatuses, uuest aastast tõuseb tõendamist mittevajavate kulutuste suurus ühe lapse kohta 584 euroni, mis on 44 euro võrra enam. Seega tuleb miinimumelatis maksvatel lapsevanematel alates uuest aastast tasuda ühe lapse pealt 292 eurot, mis on 22 eurot senisest enam,” lisas Jürgenson.

Jurist annab siinkohal 4 nõuannet last kasvatavale vanemale, kes soovib lahus elavalt vanemalt elatist saada:

1) Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini.

2) Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast.

3) Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist.

4)  Viimase variandina tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu.

OÜ HUGO on välja arendanud Eesti esimese robotjuristi nimega Juura, kes oskab ka elatise hagi kohtule edastamiseks koostada ning teeb seda tasuta.