Ukrainlased asutasid Eestis ettevõtted ning petsid tööle kutsutud kaasmaalasi

Viimasel kahel aastal on ukrainlaste pöördumised HUGO.legal tööõiguse juristide poole sagenenud ning siiani on tegemist olnud petmistega eestlaste või venelaste juhitud ettevõtete poolt. Viimase kuu jooksul on aga ukrainlasi petetud nelja erineva ettevõtte poolt, mis kõik kuuluvad ukrainlastele – üks ettevõte tegeleb ehitusega ning kolm erinevate teenustega nagu kolimine, torutööd jne. 

Kõige rohkem on ukrainlaste puhul probleeme töölepingutega – osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.

HUGO.legal kogenud tööõigusjuristi Katrin Martise sõnul ei ole tema pika karjääri jooksul olnud veel nii intensiivset tungi juristi vastuvõtule võõrtööliste poolt. “Üheltpoolt on kena, et nad julgevad abi otsida ning üldjuhul saamegi neid aidata. Teisalt teeb aga kurvaks see, et tööandjad neid sageli ära kasutavad ning lubatud töötasud maksmata jätavad. Minu silmis on ikkagi eriti nahaalne ja jabur olukord, kus ukrainlased loovad Eestis ettevõtte, kutsuvad enda kaasmaalased tööle ning siis petavad neid süüdimatult. Õnneks oleme töövaidluskomisjonis olnud edukad ja jääb üle loota, et nad enda saamata jäänud töötasud ikka kenasti kätte saavad,” sõnas Martis.

Martis lisab, et kõnealused ukrainlased olid tööl eelmise aasta lõpust saati ning töötasud jäeti tasumata. “Osad said palka näiteks 250€ kuus peaopeale ja ülejäänu lubati tasuda hiljem, nii kordus sama jutt iga kuu. Osadel oli leping olemas kuid paljud neist töötavad siiski nö mustalt. Hoolimata sellest, et oleme Töövaidluskomisjonis kõik kaasused võitnud, ei tähenda see veel, et tööandja neile nüüd rahad ilusti ära tasub. Ilmselt asub TVK otsust täitma kohtutäitur, kuid võimalik on ka pankrotimenetlus läbi kohtu ning sellisel juhul saavad töötajad saamata jäänud tasud kätte töötukassa kaudu,” lisas Martis.

HUGO.legal juristid on tänavu abistanud 5600 inimest, neist 541 on abi vajanud tööõigusega seoses.

Katrin Martis tuletab meelde, et tööleping peab kindlasti olema sõlmitud kirjalikult ning sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

  1. tööandja ning töötaja andmed
  2. töötamise koht
  3. töötaja ametinimetus ja töö sisu
  4. täis- või osaline tööaeg (konkreetselt määratleda osalise tööaja kestvus)
  5. töötasu suurus ning tasumise kuupäev
  6. poolte allkirjad