Kuidas kauba või teenuse tellimisel mitte petta saada ning mida teha, kui see on siiski juhtunud

Ilmselt pea kõigil inimestel on kokkupuuteid olukorraga, kus kaup või teenus on tellitud, rahagi makstud, aga hiljem lepitud kätte saada ei õnnestugi. Olgu nahk üle kõrvade tõmmatud endal või mõnel lähedasel pereliikmel-tuttaval, igatahes tekitab see viha, pettumust ning ilmselgelt ka rahalist kahju. 

Kuidas siis pettasaamist ennetada ning ka potentsiaalsete probleemide võimalikult valutuks lahendamiseks valmistuda? On enese kaitsmine lõpuni üldse võimalik?

Järgnevad soovitused sobivad eluterve talupojatarkusena pea iga asjaajamise juurde, kus raha omanikke vahetab, ent eriti sobivad on need just kaupade-teenuste ostul ja tellimisel. Mida enam toimuvad taolised tehingud veebi vahendusel, seda suurem on distants teenuse või kauba pakkuja ning tellija vahel, ehk seda rohkem võimalust arusaamatusteks, asjaolude muutumiseks või sulaselgeks pahatahtlikkuseks.

Probleemide ennetamine taandub ennekõike hoolsale taustakontrollile ja kõigi tegevuste ning kokkulepete jäädvustamisele – neist viimane on võtmerolliga ka hilisemate nõuete tõestamisel. Mida siis enne tehingu tegemist silmas pidada? 

  • Mida suurem on summa või keerulisem tehing, seda hoolsam tasub olla. See kõlab muidugi ülimalt elementaarselt, aga mida kaalukam ja keerukam on tehing, seda rohkem tuleb selle asjaajamisega vaeva näha. Näost-näkku üle turuleti vorstilati ostmine toimub pea hetkega, raha ja kaup vahetavad omanikku samaaegselt ning kliendil on võimalus enam-vähem sealsamas veenduda, kas kaup on ka korralik. Samas näiteks veebist suvemaja tellimisel on kulu ja risk tuhandeid kordi suurem, tehing tohutult nüansirikkam ning tellimusest lõpptulemuse, ehk maja paigaldamiseni kuluv aeg võib ulatuda mitmete kuudeni. Esimesed tõsised puudused võivad välja tulla veel tükk aega pärast seda.
  • Kontrolli pakkuja tausta. Siin aitavad nii vana hea googeldamine kui kaudsemad viited tegevuse usaldusväärsusele. Ettevõtte puhul on ilmselged ohumärgid maksehäired või Tarbijakaitseameti mustas nimekirjas figureerimine, aga pea silmas ka seda, millal ettevõte üldse loodud on. Äkki on tegevus nii värske, et probleeme (selle ärikehaga) pole lihtsalt tekkida jõudnud. Kogukonnapõhised arvustused sotsiaalmeedias või kasvõi kodulehe olemasolu ning kvaliteet on samuti märgid, mida silmas pidada. Veebipoe puhul peaks kindlasti nähtaval kohal olema äriühingu täisnimi ja kontaktid. Ja lisaks – kui pakkumine tundub liiga soodne, et tõsi olla, siis parem tasub karta, et see täpselt nii ongi.
  • Fikseeri iga kokkulepe ning tehing kirjalikult. Tehingu kohta tuleb sõlmida leping ning e-poe puhul peaksid kasutamistingimused kodulehel üleval olema. Jäta alles kõik toote-teenuse tellimise kohta saabunud teated ja arved. Esmaseks suhtluskanaliks võiks olla e-kiri, sest nii on võimalik omavahel jooksvalt tehtud täpsustusi-kokkuleppeid hiljem tõestada. Kui mõned kokkulepped toimuvad siiski suuliselt või telefonis, tasub seejärel toimunud vestlusele viidates olulisemad punktid kirja teel üle korrata.
  • Maksa ainult ülekandega. Kui vähegi võimalik, väldi igasuguseid sularahatehinguid ning tee makseid vaid ülekandega. Pööra tähelepanu ülekande selgitusele – mida täpsem see on, seda parem.

Täpselt nagu vihmavarju kaasavõtmine on parim kaitse saju vastu, ei lähe loodetavasti ka kogu eelnevat asjaajamist tegelikult vaja – tellitud kaup või teenus jõuab lubatud ajal, tingimustel ja seisundis sihtmärgini ning võite rõõmustada hea tehingu üle. Kui aga lubatu jääb kätte saamata või tekivad muud probleemid, on edasisel määravad järgmised küsimused.

 

  • Kas tehing toimus ettevõtte ja eraisiku vahel? Tarbijakaitse aitab vaid tarbijaid, ehk eraisikuid, kes ostavad kaupa või teenust oma majandus- või kutsetegevuse raames tegutsevalt ettevõttelt. See tähendab, et näiteks eraiskute vahel sotsiaalmeediagrupis kokku lepitud tehing või kahe ettevõtte vahel tellitud teenus sinna alla ei kuulu. 

 

  • Kas tegemist on sihiliku pettuse või mõne muu probleemiga? Kui teine pool lepingut ei täida, võib tegemist olla nii lihtsate äriprobleemide kui sihiliku kelmusega. Esimese alla käivad näiteks tarneraskused, maksejõuetus või oma võimete inimlik ülehindamine. Teise alla käib näiteks olukord, kus toote või teenuse pakkujal polnudki plaani lepingut tegelikult täita. Esimesel juhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, teisel puhul võib tegu olla kelmusega, mis on kuritegu ning millega tegeleb politsei. 

 

 

Mida aga teha või kuhu pöörduda, et oma raha tagasi saada ning õiglus jalule seada?

  • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nagu öeldud, saavad eraisikutest tarbijad pöörduda Tarbijakaitsesse. Selle plussiks on lihtne menetlus ning pöördumine on isikule tasuta. Samas on tarbijavaidluste komisjoni otsused soovituslikud, ehk nende mittetäitmisel on järgmine samm siiski kohus. Ettevõtte puhul, kes oma mainest hoolib, võib siiski loota, et tarbija kasuks tehtud otsus ka täidetakse. Samuti ei saa Tarbijakaitseamet aidata enam juhul, kui kaupleja kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
  • Maksekäsu nõudega kohtusse – kohtusse võivad pöörduda nii füüsilised kui juriidilised isikud, olenemata sellest, kellelt teenus telliti. Maksekäsk on kohtu kiirmenetluse vorm, mille kohta kohus võib teha määruse võla sissenõudmise kohta, kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet esitanud. Sellise otsusega saab pöörduda juba kohtutäituri poole. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust on võimalik esitada ka internetis ning see on hagimenetlusega võrreldes üsna soodne viis õigust nõuda. Selleks aga peavadki kõik kokkulepped ning hilisemad probleemid olema võimalikult täpselt fikseeritud, et oleks võimalik üheselt tõendada tehingu sisu, mittetäitmist ja tähtaega.
  • Hagiga kohusse – kui võlgnik maksekäsu nõude vaidlustab või nõue on maksekäsu kiirmenetluseks liiga keerukas, saab pöörduda hagiga kohtusse. Praktikas võivad menetluskulud väiksema nõude puhul osutuda ebaproportsionaalselt suureks või ei taheta lihtsalt kohtumenetlusele aega ja energiat kulutada.
  • Kelmusega politseisse – kelmuse kahtluse korral tasub igal juhul pöörduda politseisse, kasvõi selleks, et kaitsta potentsiaalseid järgmiseid ohvreid. Lisaks tasub veebiplatormil toimunud ebaausast tegevusest teavitada platvormi pidajat – taas selleks, et järgmisi ohvreid ennetada.

Lisaks eeltoodud võimalustele on päris elu muidugi võrratult värvikirevam ning konkreetse probleemi lahendamisel võivad rolli mängida või määravaks osutuda veel paljud muud asjaolud. Igal juhul tasub ennekõike teha kõik endast olenev probleemide ennetamiseks. Kui mured on juba tekkinud, tasub parima lahenduskäigu leidmiseks konsulteerida pädeva juristiga.