august 19, 2019

Kas õigusabi peab olema kallis?

Õigusabi kättesaadavusest just teenuse hinna mõttes räägitakse pidevalt ning jääb mulje, et keskmisel inimesel juristi või advokaadi juurde asja polegi, sest õigusabi saavad endale lubada vaid väga jõukad või need, kes on nii vaesed, et kvalifitseeruvad riigi tasuta õigusabile. Samas on viimase viie aastaga Eesti suurimate advokaadibüroode käibed ja kasumid kasvanud kaks ja pool korda. Kas õigusabi on liiga kallis ja kas see võiks olla vähem kallis?

Esiteks tuleks üksteisest eristada õigusabi tervikuna ning juristi töötunni hinda. Hea eksperdi töö ongi kallis, sest tegemist on inimesega, kes on selle töö jaoks kaua õppinud, enamasti veelgi kauem töötanud ning end pidevalt harinud. Õiguses on tegemist tugevalt praktikapõhise valdkonnaga, kus pikaaegne kogemus annab vilumuse. Kogenud jurist oskab kiiremini tajuda võimalikke ohukohti ning annab kokkuvõttes parema lahenduse kiiremini. Seetõttu on kogemus õigusvaldkonnas selgelt hinnas.

Erinevalt paljudest muudest valdkondadest, on õigus pidevas muutumises ning jurist pole kunagi “valmis”. Pidevalt tuleb end valdkonna uuemate kohtulahendite ning muu prakikaga kursis hoida. Samas kuulub õigusabi hinna sisse palju sellistki, mida tingimata ei pea tegema õigusspetsialist ega isegi inimene.

 

Kas iga õigusabi ikka on rätsepatöö?

Ehkki igale inimesele tundub tema probleem eriline, on suurem osa õigusprobleemidest tegelikult üsna standardsed sama standardsete lahendustega. Samas on nende “lihtsate” asjade näol enamasti tegemist kõige elulisemate muredega – näiteks elatise-, üüri- või töövaidluste kontekstis, mis üksikisiku tasandil võivad tunduda suisa tragöödiana.

Selliste valdkondade puhul on kvaliteetse õigusabi kättesaadavusel ühiskondlikult eriti oluline kaal. Õigeaegne õigusabi aitab probleeme ennetada, enne kui nende lahendamine kordades aja- ja rahakulukamaks paisub.

Suur osa õiguslikku asjaajamist polegi nii väga keeruline, kui lihtsalt tüütu ja tuleb ära teha. Sealjuures pole õigusabi osutamise korralduslikus pooles aastakümneid kui mitte sadu suurt midagi muutunud. Suurem osa nõustamisi toimub juristi või advokaadi kabinetivaikuses ning tehnoloogiliste võimaluste potentsiaal on rutiinsema töö automatiseerimises suures osas rakendamata.

Selliste levinud korduvate vaidlusmudelite puhul saaks teenuse pakkumist just mahu pealt ja tehniliste lahenduste toel maksimaalselt optimeerida. Näiteks tegelevad juristid toimikute läbitöötamise, asjasse puutuva kohtupraktika otsimise ja muude üsna lihtsakoeliste ülesannetega alles otsast lõpuni käsitsi. Samuti läheb juristi ajakulusse ka ports administratiivseid ülesandeid ja lihtsate dokumentide koostamist, mida ammu suudaks teha tehisintellekt või sobiva tööriista olemasolul klient ise.

 

Jurist ei peaks olema hunt kriimsilm

Väiksemates õigusbüroodes kulub proportsionaalselt suurem osa juristi tööajast kõikvõimaliku olme peale, mis otsest õiguspädevust ei nõua. Olgu selleks siis arvete koostamine, klientide otsimine, turundus või muud kõrvaltegevused. Büroo suurusest hoolimata kulub suur osa teenuse hinnast esinduslike ruumide pidamisele, kodulehe haldamisele ja muudele administratiivsetele tegevustele. Kliendi jaoks need tegelikult käegakatsutavat lisandväärtust ei anna, aga moodustavad suure osa tajutavast väärtusest.

Mida suurem on büroo, seda enam saab vastavate olmetegevuste peale palgata eraldi inimesed ning neid mahu põhjalt optimeerida. Efektiivsust suurendaks veelgi enam platvormipõhine lahendus, mis paljudes sektorites on muutumas tavaliseks teenuse pakkumise vormiks. Täpselt nagu taksot sõidetakse või majutust pakutakse tänapäeval erinevate platvormide kaudu ning klient ei taipa üksiküritajat isegi otsima hakata, võiks õigusnõustamise korralduslik pool hoopis enam kolida veebikeskkonna koordineeritud lahendustesse. 

Näiteks veebinõustamisplatvorm HUGO toob kliendid ise juristi juurde ning teeb nende eest ära ka raamatupidamise, klienditeeninduse, reklaami ning assistenditöö. Kokkuvõttes võimaldab see pakkuda parema hinnaga õigusabi ilma lisatasudeta, samas saab jurist pühendada tööaja oma tegelike oskuste rakendamisele.

Kokkuvõttes ei asenda tehnoloogia kunagi lõpuni juriste, aga aitab selle tuua 21. sajandi kliendikeskse kuluefektiivse lähenemise juurde. Ilmselt ei jõua paljud juristid isegi ära oodata, et robot rutiinsemad osad nende tööst üle võtaks ning see aeg ei ole kaugel.

Uued tööriistad, ärimudelid ning tehnoloogilised võimalused on õigusmaastikku juba täna hoogsalt ümber kujundamas. Selle kartmise asemel julgustame kõiki õigusprofessionaale nägema selles ennekõike võimalust teha paremat tööd efektiivsemalt ning aidata veelgi rohkem inimesi.